Teadlased on leidnud vastuse küsimusele, miks mõnda inimest ei saa hüpnotiseerida.
Inimeste aju, keda ei saa hüpnotiseerida, erineb nende inimeste ajust, kes kergesti satuvad transsi.
Sellele järeldusele jõudsid Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadlased. Kasutades MRT, uurisid nad aktiivsust kolmes erinevas funktsionaalses ajusüsteemis 12 täiskasvanud vabatahtlikul, keda hüpnotiseeriti kergesti, ja veel 12 inimesel, kes sellele ei reageerinud.
Need ajusüsteemid olid: vaikesüsteem, mida kasutatakse juhul, kui aju on passiivne, otsuste tegemisse kaasatud täidesaatev süsteem ja olulisussüsteem, mis annab ajule võimaluse esile tuua peamine asi.
Aju skaneerimine näitas, et mõlemas rühmas oli vaikesüsteem aktiivne, kuid hõlpsalt hüpnoosiga inimestes oli täidesaatvasüsteemis ja aju olulisussüsteemis palju tegevust.
Hüpnoosi, mida kasutatakse edukalt, kui aju vajab aistingute ja käitumise kontrollimiseks abi, saab uuringu autorite sõnul kasutada valu, foobiate, stressi ja ärevuse raviks.
"Siiani pole keegi aju omadust tuvastanud, mis muudab selle hüpnoosile haavatavaks. Oleme selle avastamise äärel," ütles psühhiaatria ja käitumisteaduste professor dr David Spiegel vanemuuringute autor.
Selline avastus heidab valgust hüpnoosi toimimisele ja kuidas saab seda patsientide raviks kõige tõhusamalt kasutada.
Teadlaste sõnul ei saa umbes 25% inimestest hüpnotiseerida.
